Kaablisalve paksuse standardid ja valikujuhend
Kaablirennid on elektrisüsteemide asendamatu osa, mis mitte ainult ei toeta kaablite raskust, vaid kaitseb neid ka väliste keskkonnakahjustuste eest, tagades jõuülekande ohutuse ja stabiilsuse. Tänu tehnoloogilistele edusammudele ja standardite uuendustele on kaablirennide valiku- ja paksusstandardid muutunud üha olulisemaks. See artikkel, mis põhineb JB/T 10216-2013 raamistikul, tutvustab kaablirennide mudeli- ja koodinimetamise reegleid, soovitatavaid laiuse ja kõrguse mõõtmeid ning erineva laiusega salve minimaalset lubatud lehe paksust.
1.1 Kaablisalve mudelite ja koodide nimetamise reeglid
CTtähistab kaablirenni{0}}tüüpi.
200×640 mmtähistab laiust ja kõrgust.
2000 mmtähistab salve pikkust.
1.5on lehe paksus.
GItähistab eeltsingitud materjali.
KOMPLEKTIDviitab komponentidele, mittetküksikute esemete jaoks.
1.2 Laiuse ja kõrguse soovitatavate mõõtmete tõlgendamine
Kaablialused on erineva suurusega, et rahuldada erinevate stsenaariumide vajadusi. Allpool on mõned levinud spetsifikatsioonid ja nende tõlgendused:
Väikesed{0}}suurused kandikud: näiteks 50 × 25 mm, 60 × 40 mm, sobivad ruumidesse, kus on piiratud ruumi või vähem kaableid.
Keskmise{0}}suurusega kandikud: näiteks 100 × 50 mm, 150 × 100 mm, kasutatakse laialdaselt üldistes tööstus- ja ärihoonetes kaabli paigaldamiseks.
Suured{0}}suurused kandikud: näiteks 200 × 100 mm, 300 × 150 mm, sobib arvukate ja raskete kaablitega stsenaariumide jaoks, nagu suured andmekeskused ja elektrijaamad.
Oluline on märkida, et ülaltoodud mõõtmed on ainult soovituslikud. Tegeliku valiku puhul tuleks arvesse võtta selliseid tegureid nagu kaablite arv ja kaal, paigaldusmeetodid ja keskkonnanõuded.
1.3 Minimaalne lubatud lehe paksus erineva laiusega kandikute jaoks
Kaablirennide lehe paksus mõjutab otseselt nende{0}}kandevõimet ja kasutusiga. Vastavalt JB/T 10216-2013 (või uuendatud versioonidele) ja tööstusharu tavadele on erineva laiusega kandikute minimaalne lehepaksus järgmine:
1. Terasest kaablialused:
Kui soone laius W on väiksem või võrdne 150 mm, on nii soone korpuse kui ka katteplaadi paksus 1,0 mm.
Kui 150 mm < W Väiksem või võrdne 300 mm, on soone korpuse paksus 1,2 mm ja katteplaat võib olla 1,2 mm või 1,0 mm.
Kui 300 mm < W Väiksem või võrdne 500 mm, on soone korpuse paksus 1,5 mm ja katteplaat võib olla 1,5 mm või 1,2 mm.
See muster jätkub, kui soone korpuse paksus ulatub 2,2 mm-ni, kui laius > 800 mm, ja katteplaat võib olla 2,2 mm või 2,0 mm.
2. Alumiiniumisulamist kaablialused:
Kui soone laius W on 150 mm või väiksem, on nii soone korpuse kui ka katteplaadi paksus 1,2 mm.
Kui 150 mm < W väiksem või võrdne 300 mm, on soone korpuse paksus 1,5 mm ja katteplaat võib olla 1,5 mm või 1,2 mm.
Kui 300 mm < W Väiksem või võrdne 500 mm, on soone korpuse paksus 2,0 mm ja katteplaat võib olla 2,0 mm või 1,5 mm.
See muster jätkub, soone korpuse paksus ulatub 2,5 mm-ni, kui laius > 800 mm, ja katteplaat võib olla 2,5 mm või 2,2 mm.
Väärib märkimist, et ülaltoodud paksusestandardid on ainult miinimumväärtused. Tegeliku tootmise ja kasutamise korral võib konkreetsete tingimuste alusel vaja minna paksemaid lehti, et suurendada kandevõimet ja ohutust.

JäreldusKaablirennide valik ja paigaldamine on otseselt seotud elektrisüsteemide ohutuse ja stabiilsusega. Mõistes kandikute mudelite ja koodide nimetamise reegleid, laiuse ja kõrguse soovitatavaid mõõtmeid ning erinevate laiuste minimaalseid lehe paksuse standardeid, saame teaduslikumalt ja mõistlikumalt valida ja kasutada kaablirenkse, pakkudes tugevat tuge elektrisüsteemide normaalseks tööks. Samal ajal on oluline olla kursis tööstusstandarditega, et tagada valitud kandikute vastavus uusimatele nõuetele.






